Ülendumine läbi kannatuse

Kannatus süveneb sedavõrd kuivõrd inimene ei ole võimeline hirmust läbi tulema.


Praegusel ajal on käes see hetk, kus inimesed tegelikult teevad valiku ja see valik on alateadlik, kas nad valivad vabaduse (see tähendab pürgimine valgustatuse poole) või valivad nad vangistuse. Ja vangistus ei tähenda tavamõistes vanglat, vaid see tähendab kui inimene loobub püüdlemast. Iga kord, kui inimene loobub püüdlemast, ta vangistab end ehk loobub soovist areneda hirmu tõttu. Iga kord, kui inimene loobub soovist areneda, ta haigestub ehk energia ei liigu. 

Vabadust vaimus ei saa meilt keegi võtta, sellesse saab inimene alati valida jääda, see on sisemine seisund, veendumus ja ka kaitse. Selliselt tõuseb ta üles. Ülestõusmine ongi nii individuaalsel kui kollektiivsel tasandil kannatustega seotud tee, mida sügavamad on orud, seda kõrgemad on mäed.  Meid pannakse praegu erinevate nurkade alt proovile. See on omamoodi lakmustest, et igaüks saaks veenduda selles, mis ta on või mis ta ei ole. Paljud inimesed on praeguses olukorras nagu linnupojad, kelle ema on neid pesast välja ajanud. Mingis mõttes me olemegi kõik pesast välja aetud praegu, lapsepõlv saab läbi. Tuleb võtta vastutus, kui see tehtud, on ka jõud meie.

Mõjutatud, häiritud on hetkel inimeste seksuaalelu, seedimine ja ainevahetus. See on see, kuidas praegune olukord mõjub inimkehale. Päikesepõimiku energiakeskus on surutise all.  Seal on inimestel praegusel ajal palju erinevaid lahendamata probleeme. Hetkel ei ole inimesed tulnud oma hirmudest läbi, mis tähendab, kannatused võivad süveneda.  Hirmu kõrgeim ülesanne on ülendada inimest läbi kannatuse. See on hirmu jumalik funktsioon. Inimesed peaksid hirmust läbi tulema, see on hetkel nõutav! Siis kaob ka kannatus. Kui kannatus katkeb ehk lõppeb, hakkab inimene tegutsema.


Eelmine
Kasuta sõna jõudu!
Järgmine
Kuidas eristada tõde ebatõest?

Lisa kommentaar

Email again: