Õiged ja valed püüdlused ehk mida sa tegelikult vajad?

Valed vajadused tekitavad inimeses puuduse tunde. Me ei vaja tegelikult seda, mida arvame vajavat.


Kui inimesel on tunne, et ta vajab näiteks rohkem raha oma elus, siis enamjaolt see tegelikkuses nii ei ole. Tegelikult ta ei vaja raha. Tema tegelik vajadus on seotud millegi muuga. Raha asemel ilmselt vajab too inimene kogeda suuremat turvatunnet. Võtame näiteks toidu ning sellega seonduvad erinevad isud – vajame me päriselt sellistes kogustes toitu? Mille järele meil tegelik isu on, millist nälga tegelikult soovime kustutada? Kui olla hästi tähelepanelik, võime me selle ära tabada enne kui järjekordse piruka haarame. Seal on mingi emotsioon, mis toidet vajab.

Ja seetõttu ei kogegi me seda, mida me arvame vajavat. See on kõigest meie mõistuse kontseptsioon. Jah, see kogemus on meile vajalik, et õppida, avarduda ja läbi selle oma reaalsuse piire nihutada.

Kui palju me teame, mida me tegelikult vajame? Kui palju me oleme juhitud oma elus valedest, ebatervetest vajadustest?

Kui inimene teadvustab oma tegelikud vajadused elus, siis hakkab ta elama oma kõrgeimat saatust, võimalikkust, liikuma mööda teed, mis talle avatud. Mida puhtamaks inimene oma vaimult, hingelt ja kehalt saab, seda kergemateks muutuvad ka tema vajadused.

Kui inimeses avaneb vaimutunnetus, siis leiab ta oma igavese rahu kõikide elutormide keskel. Selline inimene allub otse ja väga puhtalt vaid kõige kõrgematele seadustele, mis teeb võimalikuks selle, et üleloomulik avaldub tema loomingus. Sellel loomingul on tavapärasest teine kõla.

Elu on oma sügavaimas olemuses mõõtmatult alkeemiline ja metafüüsiline. Elu on inimeses ja kõiges tema loodus. Elu tähendab vaimu. Vaim on kõikjal ja vaid vaimuliigutus on see, mis loeb. Kuigi kõik on seatud kõrgemalt poolt, on inimesele jäetud vabadus, loomingu eeldus, liikuda erinevaid teid, teha valikuid ning kogeda läbi tagasipeegelduse valikute vilju.

Kui inimene püüdleb elus oma tõeliste vajaduste teadvustamise suunas, siis avab ta oma isikliku absoluutse võimekuse. Kõik see, mida inimene tegelikult vajab, on talle kättesaadav tema tänasest positsioonist lähtuvalt. Alati. Inimesele antakse täpselt nii palju kui talle on vaja – seda nii heas kui ka halvas tähenduses – meil on võimekus tulla toime kõigega, mis meie elus antud hetkel on. Ei rohkemat ega vähemat.


Eelmine
Tänapäeva inimese üks ja ainus puudujääk
Järgmine
Lähisuhe saab uue hingamise kui tullakse välja kaassõltuvusest

Lisa kommentaar

Email again: